SIDLE UMHLANGANISO KUMQHUDELWANO WEZIKOLE ZESAYENSI ISKOLE IKHALIPHANI SECONDARY SCHOOL KANYAMAZANE

EZOMPHAKATHI

4/3/20231 min read

sikole iKhaliphani Secondary School eKaNyamazane sidle umhlanganiso kuMqhudelwano Wezikole Zesayensi Yesifunda

WaseCrocodile Sub-Catchment's Regional Science.

Umdlalo wamanqamu ububanjelwe eLowveld Botanical Garden ngoMashi 23.

Isikole iSicelalwati Secondary eTekwane North sithathe isibili kwathi iZenzele Secondary School yathatha indawo yesithathu kulo mcimbi wokubethela izinzipho.

Lo mqhudelwano uqale ngoMashi 1 njengoba izwe liqala Inyanga Yamanzi Kazwelonke.

Umyalelo onikezwe ababambiqhaza bekuwukusungula imodeli yomqondo wamanzi aphansi ekhombisa ukubaluleka kwamanzi, amandla, ukudla kanye nokuhlangana.

Abafundi batshelwe ukuthi baphenye futhi benze ucwaningo oluyisisekelo mayelana nendlela yokuthola amanzi angaphansi komhlaba ukuze asetshenziswe.

Igqugquzelwe ngu

Lo mncintiswano ubudidiyelwe futhi usingathwe yi-Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency (Iucma) kanye nabalingani bayo endaweni yokuphathwa kwamanzi.

Kuhloswe ngayo ukuthuthukisa ukucabanga kwabafundi beBanga le-10 nele-11, ucwaningo, ukubika kanye namakhono okuqonda.

Izikole obekuhloswe kuzo beziqhamuka emiphakathini ebincishwe amathuba phambilini.

UMnyango wezeMfundo ukhethe izikole nabafundi abenza isayensi nezibalo ngolwazi olutholakala emahhovisi esifunda nawesekethe.

Inhloso bekuwukuqwashisa ngokudidiyelwa kokuphathwa kwemithombo yamanzi kanye nokukhombisa iqhaza lakho ekuthuthukisweni kwenhlalo-mnotho yezwe.

Yayihlose futhi ukuvusa isasasa labafundi emkhakheni wesayensi nobunjiniyela ngokugxila kakhulu kwisayensi yamanzi.

ULindokuhle Tibane, onguthisha waseKhaliphani, uthe bajabule ngokuphumelela kulo nyaka. “Sisebenze kanzima, kuhlanganisa namaholidi ezikole, ngakho asimangalanga ukuthi siwinile. Sikwazile ukuqhamuka nesixazululo sokuthi umphakathi ungawonga kanjani amanzi.”

Abafundi bahambe nemiklomelo eyahlukene njengamalaptop, amatablet namavawusha, nezitifiketi nezindondo.

USihlalo we-Iucma, uMnuz Sam Mthembu, uthe kudingeka ososayensi abasebasha ukuze baxazulule izinkinga ezithinta imvelo futhi babelane ngeqhaza abangalibamba ngomuso.